1. Nominalistlik liigikontseptsioon

Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite tunnused lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Liik on seega ainult inimese ettekujutuses esinev abstraktsioon.

2. Morfoloogiline liigikontseptsioon ehk  tüpoloogiline ehk taksonoomiline kontseptsioon. 

 Selle kohaselt igal liigil peab olema mingi kindel olemus, essents, mis on muutumatu ja mida ühtemoodi ning vääramatult jagavad kõik sellesse rühma kuuluvad liikmed
Morfoloogilise liigikontseptsiooni järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate püsivate tunnuste poolest, mis ongi piisavad liigi eristamiseks.  Oluliseks mõisteks essentsialistliku liigikontseptsiooni juures on hiaatus – selgelt eristatav, üleminekuvormideta e. diskreetne erinevus tunnustes.
 

11.
Aajalooliselt vanim liigikontseptsioon, mida kasutasid juba Carl Linné (1707–1778)  ja tema järgijad, selle juured peituvad Aristotelese aegades

---

12.
Systema Naturae 1758

Sisaldab 7700 taimeliiki ja 4400 loomaliiki

---

3. Bioloogiline liigikonseptsioon ehk isolatsionistlik või geneetiline kontseptsioon. 

Selle kohaselt koosneb liik vabalt (tegelikult või potentsiaalselt) omavahel ristuvate isendite populatsioonidest, mis on reproduktiivselt isoleeritud teistest samalaadsetest rühmadest. 

4. Fülogeneetiline liigikontseptsioon ehk evolutsiooniline kontseptsioon. 

Selle kohaselt tuleks ühte liiki ühendada ainult monofüleetiline isendite rühm, st. ühtse päritoluga isendid (sama esivanemate paari järglased). 

KOKKUVÕTTEKS

Teoreetiliselt tuleks kõige õigemaks ja üldisemaks lugeda fülogeneetilist liigikontseptsiooni; kaasajal on kõige laiema tunnustuse leidnud bioloogiline liigikontseptsioon; praktikas kasutatakse siiani sageli (ebateadlikult) morfoloogilist kontseptsiooni; nominalistilk kontseptsioon ei ole tänapäeval kuigi laialdast tunnustamist leidnud