Rahvuskeelseks teaduslikuks taksoninimetuseks on nimetus, mille puhul on fikseeritud selle ühene vastavus ladinakeelse teadusliku nimetusega.
Eestis tegeleb sellega Eetikeelsete taimenimede komisjon, kes annab vajadusel taimele eestikeelse nime ja haldab Eetikeelsete taimenimede andmebaasi http://www.ut.ee/taimenimed/.
Andmebaasis on kirjas kõik taimed, kellel on olemas eestikeelne nimi. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid.
Eestikeelne liiginimi koosneb kahest sõnast, millest esimene on liigi epiteet (eesnimi) ja teine perekonna nimi
kollane ülane -- kollane on epiteet
metsülane -- mets- on epiteet
Rahvapäraseid taimenimesid võib ühel taksonil olla palju, eesti keeles on näiteks kollasel ülasel 51 ja ja metsülasel 41 erinevat rahvapärast nime.
Eestis tegeleb sellega Eetikeelsete taimenimede komisjon, kes annab vajadusel taimele eestikeelse nime ja haldab Eetikeelsete taimenimede andmebaasi http://www.ut.ee/taimenimed/.
Andmebaasis on kirjas kõik taimed, kellel on olemas eestikeelne nimi. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid.
Eestikeelne liiginimi koosneb kahest sõnast, millest esimene on liigi epiteet (eesnimi) ja teine perekonna nimi
kollane ülane -- kollane on epiteet
metsülane -- mets- on epiteet
Rahvapäraseid taimenimesid võib ühel taksonil olla palju, eesti keeles on näiteks kollasel ülasel 51 ja ja metsülasel 41 erinevat rahvapärast nime.
6. Eestis kogus meie rahvapäraseid taimenimesid Gustav Vilbaste (1885-1967), Eesti botaanik, kodu-uurija ja looduskaitsja |
7. Gustav Vilbaste (1993) Eesti taimenimetused. Emakeeleseltsi Toimetised. Tallinn 1993. 706 lk. |